Help
Options
Didn't know it?
click below
click below
Knew it?
click below
click below
Don't Know
Remaining cards (0)
Know
retry
shuffle
restart
0:00
Embed Code - If you would like this activity on your web page, copy the script below and paste it into your web page.
Normal Size Small Size show me how
Normal Size Small Size show me how
Kirjanduse KT: film
| Term | Definition |
|---|---|
| Ilukirjanduskeel | on sõnad ja väljendid, laused (pikad või lühikesed, kordused, otse- või kaudkõne), tekstiloomine (kui palju kirjeldamist, jutustamist, kahekõnet, arutlust). |
| Filmikeel | on filmikaadrid, heli, kunstiline kujundus ja filmi sisu. |
| Kaader | on üks pilt filmist, paljude kaadrite järjestus on kokku üks stseen. |
| Kaugplaan | kaadris on näha suur maa-ala või maastik ja inimene on seal vaid väike täpp, et näidata tegevuspaika. |
| Üldplaan | inimest on näha pealaest jalatallani koos teda ümbritseva keskkonnaga, näiteks seismas keset tuba või tänavat. |
| Lähiplaan | kaamera on tegelasele väga lähedal, näidates peamiselt tema nägu ja emotsioone, et saaksime aru, mida ta tunneb. |
| Esiplaan | kõik see, mis asub vaatajale (või kaamerale) kõige lähemal, paistes pildil kõige suurem ja selgem. |
| Kunstiline kujundus | aitab luua filmi miljööd, oleneb filmi tegevuspaigast või ajastust - võttepaik, kostüümid, esemed jmt. |
| Heli | filmimuusika ja taustahääled ning ka dialoog. |
| Dokumentaalfilm | tõsielufilm, mille eesmärk on näidata elu nii, nagu see on. |
| Mängufilm | väljamõeldud sisuga film, mille eesmärk on pakkuda elamust. |
| Animafilm | ehk multifilm, joonistatud film või nukufilm. |
| Põnevusfilm | eesmärk pakkuda närvikõdi, sageli sisuks inimesi hirmu all hoidev kurjategija, kelle üle kangelased püüavad võitu saavutada, aga on ka peategelasi vargaid, röövleid või superagente. (Näiteks: „Pulp Fiction“) |
| Märul | põhirõhk on heade ja pahade võitlusel ja sellega kaasnevad plahvatused, tagaajamised, autodega kihutamised, tulistamised, kaklused jne. (Näiteks: „Surmarelv“) |
| Seiklusfilm | põnevus luuakse tegelaste seiklusi kujutades, pinget loovad ootamatud olukorrad ja nende ületamine, aga ka halvad tegelased. (Näiteks: „Kariibi mere piraadid“) |
| Sõjafilm | tegevus toimub sõja ajal ja peategelaseks on sageli sõdurid, kes peavad mingit ülesannet täitma. (Näiteks: „Reamees Ryani päästmine“) |
| Vestern | toimub 19. sajandi Ameerika linnakeses ehk Metsikus Läänes. Seal ratsutavad ja tulistavad kauboid, indiaanlased, lindpriid ja šerifid. (Näiteks: „Seitse vaprat“) |
| Ulmefilm | tegevus toimub täiesti väljamõeldud ajas või maailmas (sageli kosmoses, aga ka tulevikus või tehismaailmas), milles tegutsevad fantastilised tegelased. (Näiteks: „Matrix“) |
| Fantaasiafilm | tegevus toimub fantastilistes, väljamõeldud kohtades, kus tegelastel on üleloomulikud võimed. (Näiteks: „Ämblikmees“, „Harry Potter“) |
| Õudusfilm | eesmärk tekitada vaatajas õudust ja hirmu, tegelased on peletised, libahundid, zombie’d, tegevuskohad on hirmsad (üksik maja, maha jäetud linn, kummitav loss); peategelased saavad tavaliselt surma. (Näiteks: „Dracula“, „Saag“) |
| Muusikaline film | tavaliselt teatrimuusikalitest tehtud filmid, kus lauldakse ja tantsitakse palju. (Näiteks: „Helisev muusika“, „Minu veetlev leedi“, „Grease“) |
| Lastefilm | lastele arusaadava sisuga südamlikud ja lõbusad filmid, tihti muinasjutulised, aga võivad olla ka tõsisemad.Tegelasteks on tavaliselt lapsed, loomad, aga ka väljamõeldud kangelased. (Näiteks: „Ruudi“, „Üksinda kodus“) |
| Stsenarist | kirjutab filmi käsikirja ehk stsenaariumi, kus on kirjas, mis filmis juhtub ja mida keegi tegelane ütleb. |
| Režissöör | võtteplatsi kõige tähtsam isik, juhib filmi tegemist. |
| Kunstnik | mõtleb välja filmi kujunduse. |
| Kostümeerija ja grimeerija | valmistavad näitlejad filmimiseks ette: panevad riide ja teevad näo peale grimmi. |
| Valgustaja | sätib paika prožektorid ja tagab filmi õige valguse. |
| Operaator | istub kaamera taga ja filmib. |
| Monteerija | valib filmitud materjali hulgast välja need, mis lähevad filmi sisse ja paneb filmi kokku. |
| Helilooja | kirjutab filmile muusika. |
| Johannes Pääsuke | Eesti filmi isa (1892-1918). Juba 15-aastaselt tegeles fotograafiaga, töötas Eesti Rahva Muuseumis. Ehitas fotoaparaadist kaamera, tegi esimese film 1912 - „Utotškini lendamised Tartu kohal“. 1914 sai valmis Eesti esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“. |
| Mis toimus 1895? | 28. detsembri õhtul näidati esimest korda Pariisis vendade Auguste ja Louis Lumière’i „liikuvaid pilte“ ehk filmi. |
| Mis toimus 1908? | Avati Tartus Eesti esimene kino: Illusioon. |
| Mis toimus 1920? | Walt Disney tegi esimesed animafilmid ehk multikad. |
| Mis toimus 1931? | Valmis Eesti esimene joonisfilm „Kutsu Juku seiklusi“. |
| Mis toimus 1937? | Valmis USAs esimene täispikk animafilm „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. |
| Mis toimus 1958? | Valmis esimene Eesti nukufilm „Peetrikese unenägu“. |
| Mis toimus 1930ndatel? | Filmidesse jõudsid inimkõne, muusika ja värvid. |
| Mis toimus 1950ndatel? | Kodudes hakati vaatama televiisorit ja kinod ei olnud enam nii populaarsed. |
Created by:
user-2023468