Save
Upgrade to remove ads
Busy. Please wait.
Log in with Clever
or
show password
Forgot Password?
Don't have an account?  Sign up 
Sign up using Clever
or
Username is available taken
show password


Make sure to remember your password. If you forget it there is no way for StudyStack to send you a reset link. You would need to create a new account. Your email address is only used to allow you to reset your password. See our Privacy Policy and Terms of Service.

Already a StudyStack user? Log In

Reset Password
Enter the associated with your account, and we'll email you a link to reset your password.
focusNode
Didn't know it?
click below
 
Knew it?
click below
Don't Know
Remaining cards (0)
Know
0:00
edit
Embed Code - If you would like this activity on your web page, copy the script below and paste it into your web page.

  Normal Size     Small Size show me how

Keskkond

Loodushoid ja keskkonnakaitse

QuestionAnswer
1. Kaitsma loodust (mille eest?) hoidma loodust reostuse, hävitamise ja liigse kasutamise eest.
2. Looduskaitse / loodushoid tegevus, mille eesmärk on säilitada puhas ja elujõuline loodus.
3. Loodusturism eeldab loodusressursside säästvat kasutamist reisimine loodusesse peab toimuma nii, et loodus ei saaks kahjustada.
4. Lämmastik keemiline element, mis on osa õhust ja väetistest.
5. Enda järelt koristama koristama oma järel prügi, et jätta loodus puhtaks.
6. Haljasala / haljastama roheline ala linnas, nt park või muruväli; haljastama tähendab taimede istutamist.
7. Saastama tegema midagi mustaks või reostunuks, nt õhku või vett.
8. Saastuma ise muutuma mustaks või reostunuks.
9. Õhk on saastatud õhk sisaldab mürgiseid aineid ja on tervisele ohtlik.
10. Ettevõtted lasevad õhku heitgaase tehased paiskavad õhku kahjulikke gaase, mis saastavad keskkonda.
11. Vesi on reostatud / reovesi / heitvesi vesi on must; reovesi on kasutatud vesi kodudest või tööstusest.
12. Vastutustundetu inimene, kes ei hooli oma tegude tagajärgedest või loodusest.
13. Keemilised väetised reostavad mulda kunstväetised rikuvad mulla kvaliteeti ja teevad selle mürgiseks.
14. Peab vältima mürgiste kemikaalide kasutamist köögiviljade kasvatamisel ohtlikke aineid ei tohi kasutada toidu kasvatamisel, sest need rikuvad tervist ja loodust.
15. Kemikaalid põhjustavad inimestel, loomadel ja kaladel tõsise mürgistuse keemilised ained võivad tekitada haigusi või isegi surma.
16. Vaesus olukord, kus inimestel puudub piisavalt raha ja eluks vajalikud vahendid.
17. Jääde / jäätmed kasutatud või üle jäänud asjad, mis tuleb ära visata või ümber töödelda.
18. Toidujäätmed, tootmisjäätmed, tekstiiljäätmed, pakendijäätmed erinevad jäätmete liigid, mis tekivad elus ja tootmises.
19. Töötlemiskõlblikud jäätmed, segajäätmed ümbertöödeldavad jäätmed ja segaprügi, mida ei saa eraldi sorteerida.
20. Mürgised heitmed kahjulikud ained, mida paisatakse õhku, vette või pinnasesse.
21. Elav loodus eksisteerib ainult sel juhul, kui tal on piisavalt puhast mulda, reostamata vett ja saastamata õhku elu sõltub puhtast keskkonnast – ilma selleta liigid ei püsi.
22. Vihmametsi maha raiuma / vihmametsad on maha raiutud puude liigne raiumine hävitab metsad ja nende elustiku.
23. Müra on psüühiliste häirete põhjus liigne heli võib tekitada stressi ja vaimseid probleeme.
24. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, sest atmosfäär hoiab liiga palju soojust kinni.
25. Osoonikihi hõrenemine osoonikiht muutub õhemaks ja laseb läbi rohkem kahjulikku kiirgust.
26. Mürgised heitgaasid põhjustavad osoonikihi hõrenemist autode ja tehaste gaasid lõhuvad osoonikihti.
27. Kliimamuutused muutused ilma, temperatuuri ja loodusnähtuste käigus kogu maailmas.
28. Mõned kala- ning loomaliigid hukuvad teatud liigid surevad välja keskkonna muutuste tõttu.
29. Konkreetseid meetmeid ette võtma tegema kindlaid ja praktilisi samme probleemi lahendamiseks.
30. Haruldane loom loom, keda maailmas leidub väga vähe ja kes vajab kaitset.
31. Loodussõbralik käitumine avaldub selles, et … inimene käitub loodust hoides
32. Loodusjõud võimsad loodusnähtused, nagu tormid, maavärinad, vulkaanid.
33. Radiatsioonileke ohtlik kiirguse leke, näiteks tuumajaamast.
34. Pikad põuaperioodid ajad, mil vihma ei saja ja maa kuivab.
35. Liigirikas kohas elab palju erinevaid taimede ja loomade liike.
36. Igikelts ja jääkilp sulavad külmunud maa ja jää hakkavad soojenedes sulama.
37. Veeuputus / üleujutus, maavärin, vulkaanipurse ähvardab linna loodusõnnetused, mis võivad põhjustada suuri purustusi.
38. Eelistama korduvkasutatavat pakendit, säästupirni, ökotooteid valima asju, mis on loodusele sõbralikumad ja kestavad kauem.
39. Aerosoolipudeleid ning biojäätmeid viskame selleks ettenähtud prügikonteineritesse prügi tuleb sorteerida õigesse kohta, et seda saaks ümber töödelda.
40. Olmeprügi tavaline kodune prügi, mis tekib igapäevaelus.
41. Olmevesi kodudes kasutatud vesi, näiteks pesu- või nõudepesuvesi.
42. Magevesi vesi, mida saab juua, näiteks järvede ja jõgede vesi.
43. Vastutustundetud kodanikud tekitavad olmeprügi hunnikuid keelatud kohtades inimesed viskavad prügi loodusesse, kuhu ei tohi.
44. Korduvkasutus sama asja mitu korda kasutamine, mitte äraviskamine.
45. Salakütt inimene, kes jahib loomi ebaseaduslikult.
46. Salaküttimine ebaseaduslik loomade tapmine või püük.
47. Õhupuhastusseadmed masinad, mis puhastavad õhku kahjulike osakeste eest.
48. Paiskama välja viskama või õhku laskma, nt tehased paiskavad heitgaase.
49. Osalema talgutes, koristuskampaaniates, loodusteemalisel konverentsil, metsaistutamises võtma osa looduse heaks korraldatud üritustest.
50. Prügi välja vedama viima prügi ära sobivasse kohta või prügimäele.
51. Valguma voolama või laiali levima, nt vesi valgub üle põllu.
52. Hukkuma saama surma, nt loomad hukkusid tormis.
53. Hävinema täielikult kaduma või hävima.
54. Näljahäda olukord, kus inimestel puudub toit ja nad võivad nälga surra.
55. Hukutama põhjustama kellelegi või millelegi surma või hävingut.
56. Uluk metsloom, kes elab vabalt looduses.
57. Kaevandama maa seest mineraale või muid maavarasid välja võtma.
58. Reovesi must vesi, mis on tulnud kodudest või tööstusest.
59. Kuhjuma kogunema kuhjaks, suurenema, nt prügi kuhjub.
60. Hiidlained väga suured ja ohtlikud lained merel.
61. Loomastik kõik loomaliigid, kes mingis piirkonnas elavad.
62. Taimestik kõik taimeliigid, mis kasvavad teatud alal.
63. Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasid, nt põlevkivi.
Created by: anna_milovidova
 

 



Voices

Use these flashcards to help memorize information. Look at the large card and try to recall what is on the other side. Then click the card to flip it. If you knew the answer, click the green Know box. Otherwise, click the red Don't know box.

When you've placed seven or more cards in the Don't know box, click "retry" to try those cards again.

If you've accidentally put the card in the wrong box, just click on the card to take it out of the box.

You can also use your keyboard to move the cards as follows:

If you are logged in to your account, this website will remember which cards you know and don't know so that they are in the same box the next time you log in.

When you need a break, try one of the other activities listed below the flashcards like Matching, Snowman, or Hungry Bug. Although it may feel like you're playing a game, your brain is still making more connections with the information to help you out.

To see how well you know the information, try the Quiz or Test activity.

Pass complete!
"Know" box contains:
Time elapsed:
Retries:
restart all cards